Rinnapiima seos kaariesega puudub

Rinnaga toitmise edendamise Eesti  komitee ametlik seisukoht on, et rinnapiimaga toitmise ja väikelaste kaariese vahel puudub seos.

Antud seisukoht tugineb ametlikele teadusuuringutele:
Iida H, Auinger P, Billings RJ, Weitzman M Pediatrics.2007; 120:e944 – 952
Association Between Infant Breastfeeding and Early Childhood Caries in the
United States
Valaitis R, Hesch R, Passarelli C, Sheehan D, Sinton J Can J Public Health.2000 Nov-Dec; 91(6):411-7
A Systematic  Review of the Relationship Between Breastfeeding and Early Childhood Caries

Imetamine ja väikelaste kaaries: seos nende vahel puudub

Autor: dr Brian Palmer, hambakirurg. Tõlkis Elen Kinnep

Tuginedes uskumusele, et rinnaga toitmine suurendab väikelastel kaariese tekkimise tõenäosust, on mõned uurimistööde autorid ja tervishoiuspetsialistid soovitanud imikud rinnast võõrutada peale esimese piimahamba tulekut. Uued uurimused näitavad siiski seda, et imetamine ei suurenda väikelastel kaariese riski.

Oma 1999. aastal ilmunud ülevaatlikus artiklis rinnaga toitmise ja kaariese kohta järeldas Erickson, et ”inimese rinnapiim ei põhjusta kaariest”. Dr Ericksoni uurimustöö näitas, et mõned imikutele mõeldud kunstpiimasegud lahustavad hambaemaili, alandavad tunduvalt pH taset ja põhjustavad hambakaariest ning kahjustavad igemeid.

Teised autorid on samuti seadnud kahtluse alla arvatava seose imetamise ja väikelaste kaariese vahel. Sintoni poolt 1998. aastal tehtud ülevaade märgib puudusi tõendusmaterjalide osas, viidates „eelnevate uurimuste tulemuste vasturääkivale olemusele ja kasutatud uurimismeetodi nõrkusele”. Veelgi enam, asutuse National Institute of Dental and Craniofacial Research direktor on öelnud, et „rahvastikul põhinevad uurimused ei toeta seose loomist pikaaegse imetamise ja kaariese vahel”.

Oulis leidis, et imiku toitmine rinnaga üle 40 päeva võib takistada väikelastel kaariese teket. Seda väidet toetavad mitmed loom-ja laboratoorsed katsed. Dreizen leidis, et ainult rotipiimaga toidetud rottidel ei tekkinud kaariest ja neil, kellele anti sahharoosi-piima lahuseid, tekkis kaariest vähem kui sahharoosi-vee lahusega toidetud loomadel.

Laboratoorselt on tõestatud, et piim remineraliseerib kunstlikult demineraliseerunud hambaemaili. Mitmed inimese rinnapiimas leiduvad komponendid võivad samuti kaitsta kaariese tekke eest. IgA ja IgG-d omavad potentsiaali pärssida streptokokkide kasvu; streptococcus mutans on väga vastuvõtlik laktoferriini bakteritsiidsele toimele – laktoferriin on inimese rinnapiima põhiline koostisosa.

Rugg-Gunn raporteeris, et kaariest põhjustavad bakterid ei suuda ilmselt rinnapiimas leiduvat suhkrut laktoosi sel määral kasutada kui sahharoosi. Kinnitamaks teiste uurimistööde autorite avastusi, on see autor hinnanud umbes 600 koljut, leides, et meie eelajaloolistel rinnaga toidetud esivanematel esines äärmiselt vähe probleeme hammaste lagunemisega.

Peale imiku toitmisviisi on teisi faktoreid, mis võivad mõjutada kaariese teket. Torney leidis, et emale osaks saanud raske kaotus või stress, haigus ja antibiootikumide kasutamine raseduse ajal seostusid suurema kaariese esinemissagedusega väikelastel.

Kaariese edasikandumine

Arvatakse, et kaariest põhjustavaid baktereid kantakse imikule edasi vanematelt, hooldajatelt, sõpradelt ja teistel inimestelt. Berkowitz järeldas, et kaaries on nakkuslik ja edasikanduv haigus, mida peamiselt põhjustab streptococcus mutans. Selle kuhjumine haigusttekitava tasemeni tuleneb sagedasest ja pikaaegsest kokkupuutest kaariest tekitavate substraatidega.

Suhonen leidis, et mida hiljem esmased hambad streptococcus mutans-i poolt koloniseeriti, seda väiksem oli kaariese väljaarenemise tõenäosus.

Laktoos

Mõningad inimesed oletavad, et kuna rinnapiim sisaldab laktoosi, siis võib see olla sama kaariesttekitav kui iga teine suhkrulahus pudelis. Siiski kaitsevad laktoosi rinnapiima antibakteriaalsed ja ensümaatilised omadused. Veelgi enam, ensüüm laktaas lõhustab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks eelkõige soolestikus, mitte suus.

On olemas 4640 liiki imetajaid, kes kõik toidavad oma järglasi imetades. Laktoos on enamiku nende liikide rinnapiimas olemas. Inimesed on vaid üks liik imetajaid, kuid ainus liik, kel esineb piimahammastel märkimisväärselt kaariest.

Imetajad, alustades primaatidest, on elanud maakeral 2-4 miljonit aastat. Tänapäeva homo sapiens on eksisteerinud 30 000-35 000 aastat. Hammaste kaaries muutus probleemiks aga alles 8 000-10 000 aasta eest. Antropoloogid usuvad, et kaariese esinemissageduse suurenemine sai peamiselt alguse koos maaviljeluse ajajärgu algusega.

Mõningad antropoloogid usuvad, et kui rinnapiim põhjustaks kaariest, siis oleks see evolutsiooniline enesetapp ja evolutsioon ei oleks lasknud midagi sellist välja kujuneda.

Hammaste kaariese põhjused

Kogutud tõendusmaterjal kinnitab mitmeid faktoreid, mis võivad suurendada väikelapsel kaarieseriski. Selleks, et teha kindlaks, miks on väikelapsel kaaries, on soovitatav süvitsi hinnata järgnevate faktorite olemasolu.

1. Suhkru tarbimine on peamine kaariese tekkepõhjus. See hõlmab ka suhkrut muidu toitvates söökides nagu mahlad, teraviljad, leivad, rosinad jne. See kehtib ka magustatud ravimite kohta.
On väga tähtis mõista, et küsimus ei ole suhkru või süsivesikute hulgas, millega hambad kokku puutuvad, vaid pigem kokkupuudete esinemissageduses, mis on kaariese tekkes võtmeküsimus.

2. Ajastus, millal kaariest põhjustavad bakterid satuvad lapse suhu ja nende bakterite arvukus.
3. Kserotoomia ehk suukuivus (vähene süljevool).
4. Ema ja/või loote haigused või stress loote arenemise ajal.
5. Perekonna kehvad toitumisharjumused.
6. Halb suu-ja üleüldine hügieen.
7. Perekonna geneetika (väheoluline faktor).

Järeldus

Tõendusmaterjal ei toeta imetamise ja kaariese tekke vahelist seost.

Ainuüksi rinnapiim, arvestades selles sisalduvat laktoosi, ei põhjusta kaariest. Imikud, keda toidetakse ainult rinnaga, ei ole loomulikult siiski immuunsed kaariese suhtes, kuna hulk teisi tegureid võib mõjutada väikelapse riski saada kaaries.

Imetamine on kriitilise tähtsusega kõigi imetajate üldisele tervisele ja heaolule, nii noortele kui vanadele kogu eluea vältel. Rinnapiimal on palju tõestatud kasulikke omadusi.

Hiljutised uurimused on dokumenteerinud lisaväärtusi suuõõne ja hammaste tervise osas, sealhulgas vähenenud risk vale hambumuse, sissevajunud näovormide, norskamise ja une ajal hingamise seiskumise tekkeriski osas.

On selge, et meditsiini-ja  hambaarstide ringkonnad peaksid hakkama elukindlustuse pakkujaid ja laiemat avalikkust harima imetamise olulisuse ja tõhususe osas. Rinnaga toitmine on tõepoolest parim ja odavaim elukindlustuse vorm.

Kasutatud kirjandus:

  1. Erickson PR, Mazhare E. Investigation of the role of human breast milk in caries development. Pediatr Dent 1999;21:86-90.
  2. Erickson PR, McClintock KL, Green N, et al. J. Estimation of the caries-related risk associated with infant formulas. Pediatr Dent 1998;20:395-403.
  3. Slavkin H. Streptococcus Mutans, Early Childhood Caries and New Opportunities. JADA 1999;130:1787-92.
  4. Sinton J, Valaitis R, Passarelli C, et al. A systematic overview of the relationship between infant feeding caries and breast-feeding. Ont Dent 1998;75:23-27.
  5. Oulis C, Berdouses ED, Vadiakas G, et al. Feeding practices of Greek children with and without nursing caries. Pediatric Dentistry 1999;21:409-16.
  6. Dreizen S, Dreizen J, Stone R. The effect on cows milk on dental caries in the rat. J Dent Res 1961;40:1025-28.
  7. McDougall W. Effect of milk on enamel demineralization and remineralization in vitro. Caries Res 1977;11:166-72.
  8. Rugg-Gunn A., Roberts GJ, Wright WG. Effect of human milk on plaque pH in situ and enamel dissolution in vitro compared with bovine milk, lactose, and sucrose. Caries Res 1985;19:327-34.
  9. Arnold R, Cole M., McGhee J. A Bactericidal Effect for Human Lactoferrin. Science 1977;197:263-65.
  10. Mandel ID. Caries Prevention: Current Strategies, New Directions. JADA 1996;127:1477-88.
  11. Torney PH, Prolonged, On-Demand Breastfeeding and Dental Decay: An Investigation. Unpublished MDS Thesis.1992 Dublin.
  12. Palmer B. The Influence of Breastfeeding on the Development of the Oral Cavity: A Commentary. J Hum Lact 1998;14:93-98.
  13. Price WA. Nutrition and Physical Degeneration. 6th ed. 1998, New Canaan, Connecticut: Keats Publishing, Inc.
  14. Black GV. Operative Dentistry: The Pathology of the Hard Tissues of the Teeth. Second ed. Vol. 1. 1914: Medico-Dental Publishing Co., London: Claudius Ash, Sons & Co., Ltd.
  15. Molnar S, Molnar I. Dental Arch Shape and Tooth Wear Variability. Amer J of Phy Anthr 1990;82:385-95.
  16. Berkowitz R. Etiology of Nursing Caries: a Microbiologic Perspective. Public Health Dent 1996;56:51-4.
  17. Suhonen J, Sener B, Bucher S, et al. Release of Preventive Agents from Pacifiers in Vitro. Schweiz Monatsschr Zahnmed 1994;104:946-51.
  18. Effert FM, Gurner BW. Reaction of human and early milk antibodies with oral streptococci. Infect Immun 1984;44:660-64.
  19. Crelin E, The Human Vocal Tract: Anatomy, Function, Development and Evolution. 1987, Vantage Press: New York.
  20. Palmer B. Breastfeeding: Reducing the risk for obstructive sleep apnea. Breastfeeding Abstracts 1999;18:19-20.

Published in:

ABM NEWS and VIEWS, The Newsletter of The Academy of Breastfeeding Medicine, 2000, Vol.6, No. 4 (Dec), p27 & 31.