Küsimus:
Tere! Olen ka oma murele palju vastuseid otsinud, kuid siiski pole seda õiget veel leidnud! Nimelt seisneb minu mure selles, et ootan oma kolmandat last, rasedust 35 nädalat, ja suur soov on teda toita rinnaga. Viimasest rasedusest on möödas 7 aastat ning julgen öelda, et tookord jäi imetamine minu enda rumaluse tõttu ära. Esimene laps sai rinda 1 kuu ning arst ütles, et piima jagub, kuid kuna olin tookord noor ja rumal (19-aastane), siis kuulasin ema ja andsin lapsele rinnapiimaasendajat kuna tema arvas, et laps nutab, sest kõht jäi tühjaks. Oli see siis nüüd tõsi või ei, seda enam selgeks ei tee. Ja nii ma siis teisega loobusingi üldse imetamisest. Aga nüüd tahaksin väga-väga oma last rinnaga toita – aasta kohe kindlasti.
Kas on mingied nippe või toiminguid,mis kindlustavad,et peale sündi oma mul rinnas piima.Iseenesest mäletan varasemast,et piima on mul olnud küll. Kuidas ma peaksin peale sünnitust käituma ning kas pigem jätma RPA koju ostmata,et pingutada ennast rohkem. Olen nõus vaeva nägema! Kasvõi iga tunni tagant last rinnale panema. Mida lähemale sünnitustähtajale, seda murelikumaks ma muutun. Kas see, et minul hetkel veel piima pole on ka mingi näitaja, sest tean, et mõndadel tekib ternespiim juba varakult? Seekord on mul küll rinnanumber 2 võrra kasvanud ja olid alguses väga valulikud, mida varem pole olnud – ohh haaran vist igast võimalikust õlekõrrest!
Ette tänades ja Parimat Lootes
Vastus:
Hea, et küsisid, nii saad sünnitusele muremõteteta vastu minna!
Ära mõtle, et olid noor ja rumal ning seepärast jäid Su esimesed lapsed rinnapiimast ilma. Tegid tollel hetkel endast parima, Sul lihtsalt polnud piisavalt informatsiooni. Usaldasid endast vanemaid inimesi, mis on täiesti loomulik. Ka Su ema andis Sulle nõu oma parimate kavatsuste järgi, lihtsalt kahe põlvkonna arusaamade vahel on suured erinevused, seda väga paljudes eluvaldkondades, on arenenud teadus, on tehtud uuringuid, mis lükkavad ümber paljud tolle aja elementaarsed tõed. Aga see on minevik ning sellele pole vaja keskenduda, lihtsalt anna andeks iseendale ja emale ning talita seekord teisiti. Nagu see Sul ka plaanis on!
Oled väga õigel teel.
Emapiim on inimese elu alustamiseks parim
Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) soovitab rinnaga toita kaks esimest eluaastat, kindlasti aga terve esimese aasta.
Rinnapiim on kasulik, sest sisaldab kõiki kasvamiseks vajalikke toitaineid, ükski kunsttoit ei saa rinnapiimaga võistelda. Samuti on toitained rinnapiimas õiges vahekorras, just sellises, nagu Sinu lapsele sel hetkel vajalik on.
Ta kaitseb last nakkushaiguste eest, rinnapiim ja imetamine annavad eelised üldises tervises, kasvus ja arengus, langetades samal ajal paljude akuutsete ja krooniliste haigestumiste riski. Rinnapiim vähendab ka allergia võimalust ning rinnast imemine aitab kaasa lapse arengule. Kõigele lisaks on emapiim soe ja puhas ja alati kaasas, mis pole mitte väheoluline. Samuti on see odavaim viis lapse toitmiseks.
Imetamise alustamine
Heaks imetamise alustamiseks on vaja vaid ema ja last. Ning ongi kõik. Kui oleks midagi lisaks vaja, küll siis loodus juba hoolitseks selle eest, et need “lisad” lapsega kohe kaasas oleksid.
Imetamissuhe ei vaja ühtegi abivahendit, nii nagu ei olnud meie esiemadel lutte, lutipudeleid, kunsttoitu jms., nagu ei ole seda kaugel džunglites elavatel pärismaalastel, nii pole vaja ka meil siin.
Ära varu koju kunsttoitu, samuti ära osta valmis lutipudeleid ja kuivlutte. Kõik need kolm on tavaliselt põhjuseks, miks imetamine ei suju ning võib paari kuuga hääbuda sootuks.
Esimene piim (ternespiim)
Ternespiim tekib rindadesse tõepoolest juba 3-4. raseduskuul, kuid Sa ei pruugi sellest üldse aru saada, vähemalt pooltel naistel enne sünnitust rinnapiima ei leki. Need “paar tilka” seda väärtuslikku piima saab laps esimese imetamise ajal.
Ternespiim kaitseb last ümbritsevate pisikute eest, paneb tööle tema õrna seedesüsteemi, aitab tal sünnijärgselt kohaneda ning kaitseb kollasuse eest. Ternespiima kogus on väga väike, ühest-kahest teelusikatäiest lapsel esimesel elupäeval jätkub talle täiesti.
NB! Esimene imetamine võiks toimuda lapse esimese elutunni jooksul.
3-5. päeva peale sünnitust
Umbes 3.-5. päeval tekib tavaliselt piimapais, rinnad on kõvad ning valulikud. See möödub iseenesest.
Enesetunde parandmaiseks võib teha enne toitmist endale sooja dušši, lüpsta pisut piima välja, et lapsel oleks kergem rinda haarata, imetada sagedasti. Peale toitmist võib asetada rindadele külma kapsalehe.
NB! Mõnedel naistel ei teki piimapaisu, neil tekib lihtsalt tasapisi rohkem piima.
Kuni 6 nädalat peale sünnitust
Kuni 6. elunädalani toodavad rinnad nn. üleminekupiima, mille kogused võivad varieeruda, kord on piima palju, kord vähe, rinnad võivad tunduda liiga pehmed või liiga kõvad. Ema organism alles õpib ja harjub uue olukorraga, mistõttu on väga oluline toita lapse märguannete järgi, et rinnad “õpiksid” piima tootma täpselt vastavalt lapse vajadusele.
Täis- ehk pärispiim tuleb rinda alles alates 6. nädalast pärast sünnitust.
Kuldne reegel 1: paku lapsele rinda alati kui ta seda küsib ning luba tal rinnal olla nii kaua kui ta seda soovib
Kui nii toimida, siis võib olla kindel, et kõik sujub – Sinul jätkub piima, laps reguleerib ise oma söömisgraafikut, ta kosub kenasti ning esimesed kuus kuud ei vaja lisaks midagi muud.
Last võib toita lausa iga tunni järel.
Rinnapiim on nii kergesti seeditav ning peaaegu täielikult seedetraktist imenduv, mistõttu ei ole imikule ohtu ka sellest kui ta lausa 24 tundi järjest imeb (nagu mõned vastsündinud ka teevad).
Kui sinu laps sünnib keset sooja suve, juba seepärast peab talle tihedamini rinda pakkuma – rinnapiim on imikutele ka joogi eest.
Kuldne reegel 2: mida sagedamini imetada, seda rohkem piima tekib
Niimoodi ei ole ka ohtu, et piim ära võiks kaduda. Eriti hästi aitab piima tekkele kaasa öine imetamine.
Kuldne reegel 3: rinnapiimalaps ei vaja 6 esimest elukuud lisaks midagi muud
Ei sööki, ega jooki. Isegi mitte vett. Rinnapiim koosneb 87% ulatuses veest ning seeläbi rahuldab mõlemad vajadused täielikult. Tuleb vaid lapsele rinda võimaldada.
Järgmine lõik on vastsündinu issile ja teistele lähedastele:
Vanasti kestis nn nurgavoodi aeg 6 nädalat. See on aeg, mil ema ja laps piltlikult ”teineteise külge” seotakse, mil ema organism harjub lapse jaoks vajalikku kogust sööki tootma ning toimub toibumine sünnitusest.
Ema hormoonid on “tagurpidi” ning reageerivad korrektselt vaid lapsega seotule.:-) Seetõttu näete sel ajal palju pisaraid, aga kindlasti kuulete ka naeru (vahel lausa kohatut). Võtke seda kõike just nii nagu see on.
Olge värskele emale abiks kodutöödel, söögivalmistamisel ja muus, mis annavad talle võimaluse oma “nurgavoodiaega” nautida.
On selge, et tänapäeval pole see võimalik päris nii nagu vanasti, kui naine oligi lapsega sõna otseses mõttes voodis, aga paljuga saab talle abiks olla küll.
Värsked issid, tegelikult on see aeg ka teile kohanemiseks ja harjumiseks, ning te vajate sama palju tähelepanu ja hoolitsust. Aga teie olete tugevamad, seepärast suunake kogu tähelepanu oma lapse emale. Küll ta peatselt jälle ka teie eest hoolitsema hakkab.