Imetamisega alustamine

 

Siin avaldame mõned lood elust, mis puudutavad imetamisega seotud muresid.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Imetamise alustamine

Küsimus:

Tere!!! Olen ka oma murele palju vastuseid otsinud,kuid siiski pole seda õiget veel leidnud!Nimelt seisenb minu mure selles,et ootan oma kolmandat last,rasedust 35 nädalat, ja suur soov on teda toita rinnaga.Viimasest rasedusest on möödas 7 aastat ning julgen öselda,et tookord jäi imetamine minu enda rumaluse tõttu ära.Esimene laps sai rinda 1 kuu nig arst ütles,et piima jagub kuid kuna olin tookord noo ja rumal(19 aastane),siis kuulasin ema ja andsin lapsele rinnapiimaasendajat,kuna tema arvas,et lapse nutab,sest kõht jäi tühjaks.Oli see siis nüüt tõsi või ei,seda enam selgeks ei tee.Ja nii ma siis teisega loobusingi üldse imetamisest.Aga nüüd tahaksin väga-väga oma last rinnaga toita kaua-aasta kohe kindlasti!!!Kas on mingied nippe või toiminguid,mis kindlustavad,et peale sündi oma mul rinnas piima.Iseenesest mäletan varasemast,et piima on mul olnud küll.Kuidas ma peaksin peale sünnitust käituma ning kas pigem jätma RPA koju ostmata,et pingutada ennast rohkem.Olen nõus vaeva nägema!Kasvõi iga tunni tagant last rinnale panema.Mida lähemale sünnitustähtajale,seda murelikumaks ma muutun!Kas see,et minul hetkel veel piima pole on ka mingi näitaja,sest tean et mõndadel tekib ternespiim juba varakult?Seekord on mul küll rinnanumber 2 võrra kasvanud ja olid alguses väga valulikud,mida varem pole olnud-ohh haaran vist igast võimalikust õlekõrrest!!!! Ette tänades ja Parimat Lootes

Vastus:

Hea, et küsisid, nii saad sünnitusele muremõteteta vastu minna! Ära mõtle, et olid noor ja rumal ning seepärast jäid Su esimesed lapsed rinnapiimast ilma. Tegid tollel hetkel endast parima, Sul lihtsalt polnud piisavalt informatsiooni. Usaldasid endast vanemaid inimesi, mis on täiesti loomulik. Ka Su ema andis Sulle nõu oma parimate kavatsuste järgi, lihtsalt kahe põlvkonna arusaamade vahel on suured erinevused, seda väga paljudes eluvaldkondades, on arenenud teadus, on tehtud uuringuid, mis lükkavad ümber paljud tolle aja elementaarsed tõed. Aga see on minevik ning sellele pole vaja keskenduda, lihtsalt anna andeks iseendale ja emale ning talita seekord teisiti. Nagu see Sul ka plaanis on!

Oled väga õigel teel. Emapiim on inimese elu alustamiseks parim. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) soovitab rinnaga toita kaks esimest eluaastat, kindlasti aga terve esimese aasta.

Rinnapiim on kasulik, sest sisaldab kõiki kasvamiseks vajalikke toitaineid, ükski kunsttoit ei saa rinnapiimaga võistelda. Samuti on toitained rinnapiimas õiges vahekorras, just sellises, nagu Sinu lapsele sel hetkel vajalik on. Ta kaisteb last nakkushaiguste eest, rinnapiim ja imetamine annavad eelised üldises tervises, kasvus ja arengus, langetades samal ajal paljude akuutsete ja krooniliste haigestumiste riski. Rinnapiim vähendab ka allergia võimalust ning rinnast imemine aitab kaasa lapse arengule. Kõigele lisaks on emapiim soe ja puhas ja alati kaasas, mis pole mitte väheoluline. Samuti on see odavaim viis lapse toitmiseks :-)

Heaks imetamise alustamiseks on vaja ema ja last. Ning ongi kõik. Kui oleks midagi lisaks vaja, küll siis loodus juba hoolitseks selle eest, et need “lisad” lapsega kohe kaasas oleksid :-) Imetamissuhe ei vaja ühtegi abivahendit, nii nagu ei olnud meie esiemadel lutte, lutipudeleid, kunsttoitu jmt, nagu ei ole seda kaugel dzunglites elavatel pärismaalastel, nii pole vaja ka meil siin.  Ära varu koju kunsttoitu, samuti ära osta valmis lutipudeleid ja kuivlutte. Kõik need kolm on tavaliselt põhjuseks miks imetamine ei suju ning võib paari kuuga hääbuda sootuks.

Esimene piim on ternespiim. Ternespiim tekib rindadesse tõepoolest juba 3.4. raseduskuul, kuid Sa ei pruugi sellest üldse aru saada, vähemalt pooltel naistel enne sünnitust rinnapiima ei leki.  

Need “paar tilka” seda väärtuslikku piima saab laps esimese imetamise ajal. Ternespiim kaitseb last ümbritsevate pisikute eest, paneb tööle tema õrna seedesüsteemi, aitab tal sünnijärgselt kohaneda ning kaitseb kollasuse eest. Ternespiima kogus on väga väike, ühest-kahest teelusikatäiest lapsel esimesel elupäeval jätkub talle täiesti. Esimene imetamine võiks toimuda lapse esimese elutunni jooksul.

Umbes 3.-5. päeval tekib tavaliselt piimapais, rinnad on kõvad ning valulikud. See möödub iseenesest. Enesetunde parandmaiseks võib teha sooja dushi enne toitmist, lüpsta pisut piima välja, et lapsel oleks kergem rinda haarata, imetada sagedasti. Peale toitmist võib asetada rindadele külma kapsalehe. Mõnedel naistel ei teki piimapaisu, neil tekib lihtsalt tasapisi rohkem piima.

Kuni 6. elunädalani toodavad rinnad nn üleminekupiima, mille kogused võivad varieeruda, kord on piima palju, kord vähe, rinnad võivad tunduda liiga pehmed või liiga kõvad. Ema organism alles õpib ja harjub uue olukorraga, mistõttu on väga oluline toita lapse märguannete järgi, et rinnad “õpiksid” piima tootma täpselt vastavalt lapse vajadusele. Täis- ehk pärispiim tuleb rinda alles alates 6. nädalast pärast sünnitust.

Heal imetamissuhtel on kuldne reegel: paku lapsele rinda alati kui ta seda küsib ning luba tal rinnal olla nii kaua kui ta seda soovib. Kui nii toimida, siis võib olla kindel, et kõik sujub – Sinul jätkub piima, laps reguleerib ise oma söömisgraafikut, ta kosub kenasti ning esimesed kuus kuud ei vaja lisaks midagi muud.

Sul on täiesti õigus, et last võib toita lausa iga tunni järel. Rinnapiim on nii kergesti seeditav ning peaaegu täielikult seedetraktist imenduv, mistõttu ei ole imikule ohtu ka sellest kui ta lausa 24 tundi järjest imeb (nagu mõned vastsündinud ka teevad). Sinu laps sünnib keset sooja suve, juba seepärast peab talle tihedamini rinda pakkuma, et rinnapiim on imikutele ka joogi eest.

On veel üks kindel reegel: mida sagedamini imetada, seda rohkem piima tekib. Niimoodi ei ole ka ohtu, et piim ära võiks kaduda. Eriti hästi aitab piima tekkele kaasa öine imetamine.

Rinnapiimalaps ei vaja 6 esimest elukuud lisaks midagi muud. Ei sööki, ega jooki. Isegi mitte vett. Rinnapiim koosneb 87% ulatuses veest ning seeläbi rahuldab mõlemad vajadused täielikult. Tuleb vaid lapsele rinda võimaldada.

Järgmine lõik on vastsündinu issidele ja teistele lähedastele:

Vanasti kestis nn nurgavoodi aeg 6 nädalat. See on aeg, mil ema ja laps piltlikult ”teineteise külge” seotakse, mil ema organism harjub lapse jaoks vajalikku kogust sööki tootma ning toimub toibumine sünnitusest. Ema hormoonid on “tagurpidi” ning reageerivad korrektselt vaid lapsega seotule.:-) Seetõttu näete sel ajal palju pisaraid, aga kindlasti kuulete ka naeru (vahel lausa kohatut). Võtke seda kõike just nii nagu see on. Ning olge värskele emale abiks kodutöödel, söögivalmistamisel ja muus, mis annavad talle võimaluse oma “nurgavoodiaega” nautida. On selge, et tänapäeval pole see võimalik päris nii nagu vanasti, kui naine oligi lapsega sõna otseses mõttes voodis, aga paljuga saab talle abiks olla küll. Värsked issisd, tegelikult on see aeg ka teile kohanemiseks ja harjumiseks, ning te vajate sama palju tähelepanu ja hoolitsust. Aga teie olete tugevamad, seepärast suunake kogu tähelepanu oma lapse emale. Küll ta peatselt jälle ka teie eest hoolitsema hakkab.

 

 

Õige imemisvõte

Küsimus:

Tere! Mul hakkab teise lapsega kaaluiibe mure tekkima. Seoses sellega tahaksin imemisvõtte kohta uurida. Kuidas saada aru, et lapsel on õige võte? Saime täna oma kuuse tirtsu kaalutud ning perearst leidis, et kaaluiive võiks tal suurem olla. Meile teadaolevast vähimast kaalust on tirts esimese kuuga juurde võtnud umbes 800 grammi. Saan aru, et seda ei ole vähe, kuid kohe tekkis hirm südamesse. Esimene laps võttis esimese kuuga rohkem juurde ning temaga tekkis hiljem probleem, et kaaluiive oli väike. Imetasin teda kokku 1,3 aastat, endal kogu aeg hirm südames, et mul tegelikult piima ei jagu või ta ei saa seda kätte. Seetõttu hakkasime talle ka natuke enne poolt aastat lisaoitu andma. Teise lapse ootamise ajal kartsin juba ette, et imetamine võib probleemseks osutuda. Seetõttu on ilmselt kohe esimesest päevast olnud hirm, et laps ei saa piisavalt süüa. Esimesed nädala või isegi kaks oli imetamise alustamine natuke valulik. See võis ilmselt olla muidugi piimapaisu ja teisel nädalal tekkinud rinnapõletiku süü. Nüüdseks minu jaoks imetamine enam ebamugav ei ole, kuid siiski on tunne, et lapsel ei ole piisavalt nibuvälja suus. Ka esimese lapsega pelgasin seda, kuid võtet korrigeerida ei osanud. Käisime korra ka nõustaja juures, kuid seal pisteti laps mulle rinna peale nii “nagu peab” ning sellega kogu nõustamine piirdus. Ma ei saanudki aru kas ma tegin ise midagi valesti või mitte. Ise lähtusin sellest, et kui minu jaoks imetamine valus ei ole, siis peaks võte ikkagi õige olema. Samas ikka hinges kripeldas aeg-ajalt. Seega tahakski pika jutu peale teada kuidas saab kontrollida kas lapse imemisvõte on õige ning kuidas veenda last suuremat nibuvälja suhu haarama?  

Vastus:

Kõigepealt võtan maha Sinu hirmu: kui laps võtab ühes kuus juurde vähemalt 500 grammi (see kehtib esimese kuue elukuu kohta ja seda ka kaalutud keskmisena ehk et võib ka nii olla, et mõnel kuul 700 ja teisel jälle 300) ning ta pissib lahjat pissi rohkem kui 6 korda ööpäevas, siis ta saab kindlasti kõhu täis ja Sa ei pea muretsema!

Nagu Sa kindlasti isegi tead, siis ema hirm kandub väga kergesti üle lapsele ning võib põhjustada just täpselt hirmuga seotut. Usalda oma last, ta teab kui palju tal süüa on vaja. Lapsed ei jäta ennast kunagi nälga! Nad oskavad ideaalselt ise oma söömisi reguleerida.

Oluline on lapsele alati rinda pakkuda kui ta selleks märku annab ning nii kaua imeda lasta kui ta soovib. Laps laseb ise rinna lahti kui ta enam ei soovi. Võik kui see rind tühjaks sai. Paku alati igaks juhuks ka teist rinda. Kui ta näljaseks jäi, siis sööb ta sellest isukalt edasi. Kui mitte, siis lihtsalt ei võta. Kui nii talitada, siis võib olla kindel, et ta sööb täpselt nii palju kui tal kasvamiseks ning arenemiseks hetkel vaja on.

See on väga hea märk, et imetamine on Sinu jaoks mugav ning ei põhjusta enam vaevusi. Vaevused esimesel elukuul on väga tavalised, kuid need mööduvad iseenesest. Sellele (ja lapse kaaluiibele) tuginedes võib väita, et tõenäoliselt on Su lapsel ka korrektne imemisvõte. Igaks juhuks aga panen kirja mõned tingimused, millele vastamine/mitte vastamine aitab hinnata imemisvõtte korrektsust.

breastfeeding-technique

 Laps on õigesti rinnal, kui tema

- suu on laialt avatud

- alumine huul on väljapoole pööratud (võid ise ka sõrmega kaasa aidata)

- suus on lisaks nibule suur suutäis nibuvälja

- nina ja lõug on surutud vastu rinda

- põsed on ümarad ja punnis

- ei kostu lutsutamist, luristamist, vaid neelamist

Ka imetamisasend on tähtis. Vali endale mugav asend. Võta laps hästi enda lähedale (kõht vastu kõhtu). Säti laps näoga rinna poole nii, et ta ei peaks pead pöörama. Jälgi, et lapse nina oleks kohakuti rinnanibuga, siis ta saab rinna haaramiseks pea pisut kuklasse lükata ning seega ka suurel nibuvälja haarata (see on vastus Su küsimusele!). Toeta last nii kukla tagant turjalt kui ka selja ja pepu alt, nii et tal oleks kindel ja mugav.

Laps tunneb rinna puudutust, avab suu ja hakkab otsima. Anna talle aega suu korralikult avada ning samal hetkel tõmba teda kergelt veelgi lähemale nii, et ta rind satub lapse suhu. Oluline on, et ta ise haaraks rinna! Siis võtavad nad tavaliselt õigesti. Kui ema rinna lapse suhu paneb, siis ei pruugi võte õige jääda. Laps peab lisaks nibule haarama vähemalt sama palju või isegi kaks korda rohkem nibu ümber olevat pruuni nibuvälja. Siis on kindel, et ta saab piima hästi kätte.

Imetamisasendi kohta ei saa tegelikult kunagi öelda, kas see on õige või vale. Tuleb lihtsalt jälgida, et lapsel ja emal oleks mugav, et oleksid täidetud need mõned tingimused, mida eelpool kirjeldasin.

On üks asend, mis on äärmiselt sobilik kõigile neile, kel on misiganes probleemid imemisega (kipuvad magama jääma, pusklevad rinna vastu, ei haara õigesti jne jne). Inglise keeles on see laid-back nurturing. Rohkem infot selle kohta (ka pildimaterjali) leiad siit.

Kui oled aga siiski mures, et kaaluiive väike on, siis paku talle lihtsalt tihedamini rinda. See on lihtne reegel, mida rohkem süüa anda, seda rohkem ta süüa saab ning kaalus ka juurde võtab. Sage (ja eriti öine) imetamine aitab efektiivselt kaasa piimakoguse suurenemisele.

 

 

 

Lutipudelivõttest vabaks?

Küsimus:

Laps on 5 kuune. Sünnist saadik imetatud. Viimasel kuul on ema pakkunud talle 1-2x päevas lutipudelist kunsttoitu kuna ta on mures lapse kaalu pärast. Emale tundub, et laps ei saa kõhtu täis. Teine mure on emal veel – imetamine on äärmiselt valulik. Ta saab aru, et lapsel on imemisvõte vale, sest lapse keel ei ole “kausina” rinnanibu all, vaid “togib” rinnanibu hoopis kuskil tagapool.  Kas 5 kuusele lapsele on võimalik õpetada õiget imemisvõtet?

Vastus:

Kõik eelpoolmainitud mured on teineteisega tugevas seoses. Lapsel on vale imemisvõte, seetõttu ei saa ta korralikult piima kätte, mistõttu ei saa ta kõhtu täis ning ta kaal tõuseb aeglaselt. Emale põhjustab vale imemisvõttega imemine suurt valulikkust. Lutipudel, mis on justkui “abiks” aga ainult süvendab imetamise probleemi. laps õpib kiiresti ära nn lutipudelivõtte, mis erineb kardinaalselt rinna imemisvõttest. Lutipudelivõttega ei saa laps rinnast piisavalt piima kätte ja rinnanibud saavad iga imetamisekoirraga traumeeritud. Lutipudelivõte võib kujuneda ka kuivluti kasutamisega.

5 kuune laps on juba peaaegu et isiksus. vähemalt ta ise arvab nii ja oskab seda ka väljendada:-) Ta õpib kiiresti ja unustab kergesti. Saades kätte lutipudelivõtte, millega ta pudelist saab imekergesti piima kätte (igatahes kergemini kui rinna otsas rasket tööd tehes) unustab ta kiiresti päris imemisvõtte. Ja niimoodi minnaksegi tihtipeale rinnapiimalt üle kunsttoidule.. Laps keeldub rinnast. Ta teab, et kuskil on midagi lihtsamat.. Ta on ju seda saanud.

Tagasi ringiõppimine on vaeva väärt vaevarikas tegevus. Nii tita kui ka ema jaoks. Aga see pingutus väärib seda!!! Mismoodi seda siis teha?

5 kuune laps õpib ilusti uuesti rinda imema. Aga ainult ühel tingimusel – ta ei tohi saada samal ajal lutipudelit ega kuivlutti. Ja tavaliselt õpivad nad sel juhul kiiresti ümber.

“Aga mu laps on niigi väikese kaaluga, ma ei saa ju teda ometi sellest lisatoidust ilma jätta,” ütleb ema. Ja täitsa õige, ei tohigi ilma jätta. Võib isegi rohkem anda. Aga mitte pudelist, vaid tassist või lusika pealt. Alguses on see suur plödistamine ja maha läheb rohkem kui suhu, aga õige pea õpib tita päris korralikult tassist jooma ning ühel hetkel kui imemisvõte korras on ja laps piisavalt jälle rinnapiima kätte saab, võib piimaasendaja osakaalu vaikselt vähendama hakata ning lapsest saab jälle rinnapiimalaps.

   

 

 

Vastsündinu ööpäevane toidukogus

Küsimus:

Olen praegu oma 2-nädalase poisiga haiglas (diagnoosiks viiruslik bronhiit) ja selletõttu pean teda iga söömise eel ja järel kaaluma, et teada saada, palju ta sööb. Sööb ta 8-9 korda päevas ja ühe söögikorra jooksul on imetud piimakogused suhteliselt seinast-seina olnud, vahemik on 30-100 g. Mis mulle muret teeb, on see, et ta on praeguseks ületanud oma sünnikaalu vaid 100 grammiga ning ta kaal seisab paigal juba terve nädala.
Sööb ta muidu ahnelt, neelamist on kuulda iga paari imemise järel ning tundub, et ta “disklahvib” rinna niipea, kui piima kättesaamiseks tuleb rohkem tööd teha. Siis hakkab rabelema ning laseb rinna lahti. Võtab küll uuesti, kuid laseb paari imemise järel uuesti lahti. Siis olen teist rinda pakkunud.
Arst arvas, et 60 g piima söögikorra kohta on vähe, aga mis oleks siis piisav või hea kogus?

 

Vastus:

Üritan umbkaudu arvutada kui palju ta võiks olla kõige madalamast kaalust siiani juurde võtnud. Ütled, et sünnikaalule on lisandunud 100g. Ma eeldan, et sünnikaalust võttis ta alla u 5-10% ja ta kaalus sündides näiteks 3 kg. Selle järgi on ta kahe nädalaga kaalus juurde võtnud 250-400g. Mis on täiesti hästi!! Muidugi on mu arvutus väga oletuslik, aga arvuta ise täpsemalt. Ühe nädalaga peab laps min 125g juurde võtma. Ja seda ta on kenasti teinud.

Ootuspärane on, et laps sööb ühe toidukorraga 30-80 ml, teeb seda iga 1,5-2,5h tagant ehk ööpäevas umbes 10-12 korda. Kui Sulle tundub, et ta ei saa kõhtu täis, siis paku talle tihedamini rinda. 60 ml ühe toidukorraga on täiesti hea, sellepärast ei pea kindlasti muretsema. Rohkem nii väikese lapse kõhtu ei mahugi!!

Aegajalt rinnast keeldumine käib imemise õppimise juurde. Vaata ka eelmist teemat, seal kirjutasin sellest pikemalt ehk saad ka sealt mõned head mõtted.

Selle info põhjal tundub mulle, et muretsemiseks pole mingit põhjust. Edaspidi jälgi ta kaaluiivet ning seda, et ta vähemalt 6 x ööpäevas lahjat pissi pissiks.

 

 

 

Lamedad või sissetõmbunud rinnanibud

Küsimus:

Nimelt on minu mureks sissepoole hoidvad rinnanibud. Poeg on 1 kuune ja siiani imenud läbi nibukaitsmete. Kuna piima on palju, olen seda piimakogujatesse kogunud ja lutipudelist lisaks andnud mõnikord öösiti (nii üle päeva või kahe), päris alguses sai ka kunstpiima antud, kuna poeg võttis sünnikaalus palju alla (kokku 7-8-9 toidukorda siiani), seda ka lutipudelist. Süüa saab laps kui küsib, see tähendab tegelikkuses põhimõtteliselt pidevalt kui on ärkvel. Oma rinda olen pakkunud mõnel korral toidukorra lõpus, kuniks nibu haaratav on, seda ka poiss imeb, kuid nibu tõmbub üsna kiiresti jonnakalt sisse tagasi ja poiss ei saa enam seda kätte. Tegelikult tahaks ikka ilma igasuguste nibukaitsmete ja lutipudeliteta hakkama saada. Kas see on veel võimalik või harjub laps kuuga läbi nibukaitsme nii ära, et ilma enam ei tahagi. Täna proovisin (üle nädala) taas oma rinda anda, kuid laps hakkas lohutamstult nutma – loobusin ja nibukaitse läks töösse. Mismoodi peaks käituma?

Vastus:

Oled väga tubli, et vaatamata keerulisele imetamise algusele oled lapsele ikka rinda andnud, see on parim, mida ema teha saab.

Imikud imevad piima rinnast. Rinnanibu on neile vaid orientiiriks, kus rind asub, ning hõlbustab rinna haaramist. Põhimõtteliselt poleks nibu üldse vaja, titad suudavad imeda ükskõik millise kujuga rinnanibuga rinnast. Küsimus on vaid rinna haaramise hõlpsuses.

Nii nagu ka meil on erinevatest kohtadest erinev juua, nt allika kohale kummardudes või pudelist, aga mõlemad on võimalikud, vajavad ka titad erineva kujuga rinnanibu haaramiseks harjutamist. Kergesti haaratavate nibude puhul on harjutamisaeg lühike, raskemini kätte saadavate nibude puhul pikem ja rohkem vaevanõudev. Hakkama saavad nad aga mõlemal juhul.

Igaljuhul saab ema olla titale õppimisel abiks. Peaasi on olla kannatlik ja järjekindel – tita hakkab ühel päeval kenasti rinda võtma, selles pole küsimustki.

Mida aga praktikas teha:

Võiks jälgida, et imik haaraks rinda suure suuga. Kui ta on juba rinna suhu saanud, siis aktiivse imemisega venitab ta ise rinda ja nibu väljapoole. Proovi laps rinnale saada toidukorra alguses, mitte lõpus. Siis on ta rohkem motiveeritud aktiivselt imema, sest ta on näljane. Ainult magustoiduks rinda võttes ei ime ta nii aktiivselt ning kipub kergesti rinna lahti laskma, mistõttu nibu tõmbub uuesti sisse ning uuesti haarata on seda keeruline ning kuna kõht on ju ka enamvähem täis, siis ta ei viitsigi.

Lapsel tuleb palju lasta rindadega tutvuda. Olge igal võimalusel nahk-naha kontaktis, pikutage paljana soojas toas ning lase tal oma rindasid uurida ja nendega tutvuda. Luba tal alati rinda haarata kui ta vähegi tahab. Mõned imikud õpivadki ise kõige paremini.

Jälgi ka ta rinnast imemise võtet (nibukaitsmega on see erinev). Sellest kuidas tunda ära, et lapsel on õige imemisvõte, on kirjutatud siin. Kasuta ka erinevaid asendeid, vahel on see titale abiks rinna haaramisel.

Aitab ka rinnanibude väljavenitamine enne toidukorda.Vahel ongi nibu stimuleerimine kõik, mis emal tuleb teha. Selleks võib kasutada rinnapumpa või kui mõlemale partnerile sobib, siis võib ka abikaasa nibude imemisega neid venitada.

Rindade ettestimuleerimisega vallandub tõenäoliselt ka oksüdotsiinirefleks, mis iseenesest on hea, see tõukab ka nibusid väljapoole ning lapsel kaasneb imemise alustamisega positiivne emotsioon – piim kohe tuleb.

Vahel aitab imikul rinda haarata rinna vormimine, toetades sõrmedega seda alt ning vajutades pöidlaga õrnalt peale. Tähtis on aga jälgida, et ei vajutataks liiga nibu lähedalt.

Teed väga õigesti, et annad väljapumbatud piima lisaks. Aga tee seda kindlasti tassist või lusikast! Su lapsel on ees niigi tõsine õppus rinna haaramiseks, lutipudeliga kaasnev vale võte on sellele kindlasti suureks takistuseks. Isegi kui annad pudelit harva. Pigem võta endale eesmärgiks laps kiiresti rinnale saada, et võiksid nibukaitsmest ja lutipudelist täielikult loobuda.

Nibukaitsmeid võiksidki hakata vaikselt ära võtma ning last kohe toidukorra alguses rinnale panema. Pusige ja üritage võimalikult kaua ja tihti palja rinnaga, kui üldse ei õnnestu, siis selleks, et puhata ja “tankida” pane nibukaitse ning sööda tal kõht täis. Iga toidukorda alusta aga palja rinnaga. Ma tegelikult soovitaksin nibukaitsmed ja lutipudeli kohe ja täielikult ära jätta, aga eks Sa pead lähtuma sisetundest, kui ikka tõesti ilma ei saa, siis vahepeal anna..

Toidukorra alguses pigista talle natuke piima otse suhu. Mõned lapsed võivad siis meelsamini tahta imeda kui teavad, mis neid ees ootab.

 


Kas rinnaiim soodustab lastel kaariese teket?

Rinnaga toitmise edendamise Eesti  komitee ametlik seisukoht on, et rinnapiimaga toitmise ja väikelaste kaariese vahel puudub seos.
Antud seisukoht tugineb ametlikele teadusuuringutele:

Iida H, Auinger P, Billings RJ, Weitzman M Pediatrics.2007; 120:e944 - 952
Association Between Infant Breastfeeding and Early Childhood Caries in the
United States

Valaitis R, Hesch R, Passarelli C, Sheehan D, Sinton J Can J Public Health.2000 Nov-Dec; 91(6):411-7
A Systematic  Review of the Relationship Between Breastfeeding and Early Childhood Caries
Lisalugemist leiate siit: Imetamine ja laste kaaries